AI Luksemburgi finantssektoris: Vastuvõtmine, väljakutsed ja edasine tee
Viimastel aastatel on Luksemburgifinantssektor näidanud kasvavat huvi tehisintellekti ja masinõppe vastu. CSSF (Commission de Surveillance du Secteur Financier) ja BCL (Banque centrale du Luxembourg) ühisest temaatilisest ülevaatest selgub, et kuigi kasutuselevõtt on veel algusjärgus, suurenevad investeeringud ja tehisintellekti tehnoloogia rakendamine pidevalt.
Tehisintellekti jaoks soojenev sektor
Oktoobrist 2021 kuni jaanuarini 2022 läbi viidud uuringu sihtrühmaks oli 148 järelevalve all olevat asutust, mille vastamismäär oli 93%. Selles hinnati kolme põhivaldkonda: digitaalstrateegia, tehisintellekti/MLi kasutuselevõtt ja tegelikud kasutusjuhtumid. Tulemused annavad ülevaate tööstusharust, mis võtab AI ettevaatlikult, kuid järk-järgult omaks.
2021. aastal teatas vaid 32% vastanutest, et nad investeerivad tehisintellektipõhistesse APIdesse (56%) ja digitaalsesse sisenemisse (34%). Aastaks 2023 oli aga masinõpe muutunud investeeringute oodatava kasvu peamiseks valdkonnaks, sest 39% asutustest plaanis suurendada oma ML-eelarvet. See tähistab üleminekut uurimuslikust huvist strateegilisele kasutuselevõtule.
Praegune kasutuselevõtu tase
Vaatamata tehisintellekti ümber toimuvale saginale kasutas uuringu ajal ainult 30% asutustest aktiivselt tehisintellekti ja 25% oli rakendanud ML-lahendusi. Nende hulgas on ML selgelt domineeriv tehnoloogia, mida kasutab 83% AI kasutuselevõtjatest. Vastajate teatatud kasutusjuhtumite hulka kuuluvad peamiselt pettuste tuvastamine, protsesside automatiseerimine, turundus, klienditeadlikkus ja küberturvalisus.
Huvitaval kombel jäävad pangad – vaatamata sellele, et nad on enamik vastanutest – tehisintellekti kasutuselevõtu osas makse- ja e-rahaasutustest maha, mis võib olla tingitud nende keerukamatest pärandkasutuses olevatest süsteemidest.
Eelised ja väljakutsed
Institutsioonid tuvastasid kolm peamist kasu, mida tehisintellekti ja ML kasutamine annab:
-
Parem sisemine tõhusus
-
Riski vähendamine
-
Täiustatud tooted ja teenused
Teisest küljest on suurimad probleemid andmete kvaliteet, tehisintellekti/ML-oskuste vähesus ning mudelite triivimise ja jälgimisega seotud probleemid. Selge regulatiivse raamistiku puudumine aitab samuti kaasa ettevaatlikkusele laiema kasutuselevõtu suhtes.
Organisatsioonilised struktuurid ja oskuste puudujäägid
Enamikul (86%) tehisintellekti kasutavatest asutustest on spetsiaalsed andmetöötlusmeeskonnad, mis asuvad sageli grupi tasandil. Siiski on meeskondade suurus Luksemburgis endiselt väike, tavaliselt alla 10 inimese. Peamised nõutavad oskused on andmeanalüüs, statistika ja IT-programmeerimine.
Vaatamata kasvavale huvile tehisintellekti vastu, ei olnud 30% vastanutest veel korraldanud töötajatele tehisintellektiga seotud koolitust, mis näitab, et sisemine valmisolek on puudulik.
Juhtimine ja usaldus
Aruandes antakse tehisintellekti juhtimisest vastuoluline pilt. Kuigi enamik asutusi kaasab tehisintellekti projektidesse traditsioonilisi järelevalvefunktsioone, nagu andmekaitse ja infoturve, on vaid 22%-l neist tehisintellektipõhised eetikapõhimõtted ja vaid 7%-l on loodud eetikakomiteed. Kuna tehisintellekti kasutamine areneb, on eetiline juhtimine väga oluline, et tagada usaldus ja regulatiivsete nõuete täitmine.
Turvalisus on endiselt kriitiline valdkond. Ainult 56% viivad oma tehisintellekti süsteemide sõltumatuid turvakontrolle läbi ja vaid 27% testib neid spetsiaalselt selliste ohtude nagu vasturünnakud või andmete mürgitamine vastu. Samuti on paljude kasutusjuhtumite puhul kõrvalekallete vältimine ja selgitatavus veel vähe arenenud.
Kasutusjuhtumid tootmises
Kokku teatati 158 tehisintellektiga seotud kasutusjuhtumist, millest 59% on juba tootmises. Juhtivad rahapesu ja pettuste tuvastamine (18%), millele järgnevad protsesside automatiseerimine (15%) ning kliendikesksed kasutusviisid, nagu tootesoovitused ja teadmised (kumbki 8%). Enamik süsteeme tugineb endiselt traditsioonilistele siseandmetele ja on loodud ettevõttesiseselt või piiratud välistoega.
Tulevikku vaadates
Luksemburgi finantssektor liigub ettevaatlikult, kuid kindlameelselt tehisintellekti integreerimise suunas. Tehisintellektiga seotud investeeringute suurenemine ja kasvav teadlikkus nii eelistest kui ka riskidest annavad märku ökosüsteemi küpsemisest. Siiski seisab ees selge töö: talentide suurendamine, juhtimise tõhustamine ning tehisintellekti süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse ja selgitatavuse tagamine.
Kuna Euroopa läheneb tehisintellekti seaduse jõustamisele, on Luksemburgi finantsasutustel võimalus olla eeskujuks – ühendada innovatsioon ja vastutus.