Damalion Norra kirjutuslaud

Norra õigussüsteem põhineb tsiviilõiguse traditsioonil, mida tuntakse ka kontinentaalse õigussüsteemina. See süsteem põhineb peamiselt kirjalikel seadustel ja põhikirjadel, erinevalt tavaõiguse süsteemist, mis põhineb kohtuotsustel ja pretsedentidel.

Norra õigussüsteem jaguneb kaheks peamiseks haruks:

• kohtusüsteem, mis hõlmab ülemkohut, apellatsioonikohtuid ja ringkonnakohtuid,
• täitevvõim, mis hõlmab valitsust ja administratsiooni.

Ülemkohus on Norra kõrgeim kohus, millel on lõplik sõnaõigus kõigis õigusküsimustes.

Norra õigussüsteem on tuntud oma läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtete järgimise poolest. Samuti on see tuntud oma tõhususe ja kättesaadavuse poolest.

Välisinvesteeringud Norras

Norra valitsus tervitab ja julgustab üldiselt välisinvesteeringuid Norras. Riigi majandus on stabiilne ja jõukas ning pakub välisinvestoritele mitmeid võimalusi erinevates sektorites.

Välisinvestorid saavad Norras investeerida eri kanalite kaudu, sealhulgas uue ettevõtte asutamine, olemasoleva ettevõtte omandamine või kinnisvarainvesteeringud. Norra valitsus ei kehtesta mingeid piiranguid välisomandile ja välisinvestoritele kehtivad samad õiguslikud tagatised kui kodumaistele investoritele.

Norra on ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liige, mis võimaldab välisinvestoritele juurdepääsu Euroopa turule ilma ELi liikmelisusest tuleneva regulatiivse koormuseta.

Välisinvestorite suhtes kehtivad samad õiguslikud ja regulatiivsed nõuded kui kodumaiste investorite suhtes. Norra õigussüsteem on tuntud oma läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtete järgimise poolest, mis aitab luua välisinvestoritele stabiilse ja prognoositava raamistiku.

Üldiselt on välisinvesteeringud Norras teretulnud ja Norra valitsus toetab neid.

Üksuse valik Norras

Norras tegutsevatel ettevõtetel on mitmeid ettevõtlusstruktuure. Kõige levinumad ettevõtlusstruktuurid on järgmised:

Üksikettevõtja (Enkeltpersonforetak)

See on kõige lihtsam ja levinum ettevõtlusstruktuur Norras. Seda omab ja haldab üks inimene.

Omadused

• Omaniku ja ettevõtte vahel ei ole õiguslikku vahet.
• Selle seadistamine on lihtne ja odav.
• Omanik vastutab ettevõtte võlgade eest isiklikult.
• Kasumit maksustatakse kui isiklikku tulu

Partnerlus (Ansvarlig selskap)

See on Norra ettevõtlusstruktuur, mille puhul kaks või enam inimest omavad ja juhivad ettevõtet koos.

Omadused

• See on kahe või enama inimese omanduses ja hallatav.
• Partnerid jagavad ettevõtte kasumit ja kahjumit.
• Iga osanik vastutab isiklikult partneri võlgade eest.
• Partnerlusel peab olema kirjalik partnerlusleping
• Kasumit maksustatakse kui isiklikku tulu

Piiratud vastutusega äriühing (Aksjeselskap)

Osaühing on oma omanikest eraldiseisev juriidiline isik. Aktsionärid on ettevõtte omanikud ja nende vastutus on piiratud nende poolt ettevõttesse investeeritud kapitaliga.

Omadused

• Tal peab olema vähemalt üks aktsionär ja juhatus.
• See on omanikest eraldiseisev juriidiline isik.
• Aktsionäridele kuulub ettevõte
• Aktsionäride vastutus on piiratud nende ettevõttesse investeeritud kapitaliga.
• Kasumi suhtes kohaldatakse ettevõtte tulumaksu

Aktsiaselts (Allmennaksjeselskap)

Aktsiaselts sarnaneb aktsiaseltsiga, kuid selle suhtes kehtivad ulatuslikumad aruandlus- ja avalikustamisnõuded.

Omadused

• Tal peab olema vähemalt kaks aktsionäri
• selle aktsiatega saab börsil kaubelda
• Selle kasum on ettevõtte tulumaksuga maksustatud

Filiaal (filiaal)

Filiaal on Norras tegutseva välismaise ettevõtte eraldiseisev osa.

Omadused

• Filiaal ei ole välismaisest äriühingust eraldiseisev juriidiline isik.
• selle suhtes kehtivad samad eeskirjad ja määrused kui emaettevõtte suhtes.
• Ta peab määrama seadusliku esindaja Norras
• Selle kasum on ettevõtte tulumaksuga maksustatud

Ettevõtte struktuuri valimisel Norras on oluline kaaluda iga variandi õiguslikke ja maksumõjusid. Samuti on oluline konsulteerida spetsialistiga, et valitud struktuur vastaks ettevõtte vajadustele ja eesmärkidele. Võtke nüüd ühendust oma Damalioni ekspertidega ja laske meil aidata.

Pangandus on Norras hästi arenenud ja kaasaegne ning pakub mitmesuguseid teenuseid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Norras on kõrgelt arenenud finantssektor, kus tegutseb mitu suurt kommertspanka. Riigis on ka pangandussüsteem, mis on tuntud oma kõrge turvalisuse ja stabiilsuse poolest.

Norra panganduse peamised tunnusjooned on järgmised:

Määrused

Norra pangandussektorit reguleerib Norra Finantsinspektsioon (Finanstilsynet). Amet teostab järelevalvet pankade ja muude finantseerimisasutuste tegevuse üle, et tagada nende ohutu ja usaldusväärne tegevus.

Keskpank

Norra keskpanga nimi on Norges Bank. Ta vastutab hinnastabiilsuse säilitamise ja riigi majandusliku stabiilsuse edendamise eest. Norges Bank teostab järelevalvet ka Norra pangandussüsteemi üle ja pakub finantsturgudele likviidsust.

Norras saadaolevad pangatüübid

Norras on eri liiki panku, sealhulgas kommertspanku, hoiupanku ja internetipanku. Kommertspangad on Norra suurimad ja tuntuimad pangad, mis pakuvad mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas hoiukontosid, laene, hüpoteeklaene ja krediitkaarte. Hoiupangad on väiksemad, kogukonnapõhised pangad, mis keskenduvad hoiukontodele ja isiklike laenude andmisele. Veebipangad pakuvad paljusid samu teenuseid kui traditsioonilised pangad, kuid madalamate tasude ja kõrgema intressimääraga.

Norra pankade pakutavad teenused

Norra pangad pakuvad mitmesuguseid teenuseid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, sealhulgas hoiukontod, arvelduskontod, krediitkaardid, laenud, hüpoteegid ja investeerimisteenused. Enamik panku pakub ka interneti- ja mobiilipangateenuseid, mis lihtsustab klientide jaoks kontohaldust ja tehingute tegemist.

Pangakonto avamine Norras

Norras pangakonto avamisest huvitatud isik peab kõigepealt valima Norras panga, mis vastab tema nõuetele, ja seejärel valima konto liigi, mida ta soovib avada.

Seejärel peab taotleja koguma vajalikud dokumendid, mille hulka kuuluvad tema Norra riiklik isikukood, D-number, pass, tööleping, üüri-/laenuleping ja mõnel juhul ka soovituskiri taotleja koduriigi pangast.

Kui taotlejal on kõik vajalikud dokumendid olemas, saab ta taotleda kontot kas internetis või isiklikult pangakontoris, seejärel ootab ta heakskiidu saamist. Kui konto on heaks kiidetud, tuleb see aktiveerida, paigutades kontole raha.

Pange tähele, et konkreetsed nõuded ja menetlused pangakonto avamiseks Norras võivad erineda sõltuvalt valitud pangast ja taotleja asjaoludest.

Lisaks võivad välisriigi kodanikud avada pangakonto enne Norrasse saabumist, kuid see võib olla ainult hoiukonto. Välisinvestor võib avada hoiukonto ka ainult Norras (sellega on seotud teatavad tingimused).

Üldiselt on pangandus Norras kaasaegne, turvaline ja hästi reguleeritud ning pakub mitmesuguseid teenuseid, mis vastavad nii eraisikute kui ka ettevõtete vajadustele. Norra pangad pakuvad kõrgetasemelist turvalisust ja stabiilsust, mis teeb need atraktiivseks valikuks klientidele, kes soovivad oma rahaasju hallata.

Välisriigi kodanik, kes kavatseb kolida Norrasse kas töö või meeldiva elustiili tõttu kauemaks kui kolmeks kuuks, vajab Norra elamisluba.

See elamisluba võimaldab välisriigi kodanikul elada ja töötada Norras ning reisida riiki ja riigist välja. See võib viia ka kodakondsuse saamiseni.

Kes vajavad Norras elamisluba

ELi/EMP riikide kodanikud ei vaja Norras viibimiseks või töötamiseks elamisluba, kuid kui viibimine ületab kolme kuud, peab taotleja end politseis registreerima.

Kui aga taotleja on ELi/EMP-välise riigi kodanik, kes soovib jääda riiki kauemaks kui 90 päevaks, vajab ta elamisluba.

Elamisloa liigid Norras

Norras elamisloa saamiseks on mitu võimalust, mille hulka kuuluvad:

• Tööotsija viisa: see on mõeldud isikutele, kes on pärit väljastpoolt ELi/EMP/EFTA riike. Isik võib taotleda kuue kuu pikkust tööotsija viisat, et otsida tööd Norras. Selle aja jooksul on tal lubatud töötada ja elada Norras, samal ajal kui ta otsib tööd. Kui taotleja leiab töökoha, saab ta seejärel taotleda tööluba.
• Kvalifitseeritud töötaja viisa: see on mõeldud isikutele, kellel on tööpakkumine Norra tööandjalt. See eeldab, et tööandja on täitnud vajalikud paberid ja saanud Norra töö- ja hoolekandeametilt heakskiidu.
• Õpilasviisa: seda tüüpi viisa on mõeldud välisriikide kodanikele, kes kavatsevad Norras õppida. See võimaldab taotlejal õpingute ajaks Norras viibida ja võib lubada tal ka osalise tööajaga töötada.
• Perekonna sisseränne: see on mõeldud üksikisikutele, kelle pereliikmed on Norra kodanikud või alalised elanikud.
• Pagulane või varjupaigataotleja: välisriigi kodanik, kes põgeneb tagakiusamise või ohu eest oma kodumaal, võib taotleda Norras varjupaika.

Norra alaline elamisluba ja kodakondsus

Norra alaline elamisluba on luba, mille välisriigi kodanik saab pärast seda, kui ta on elanud riigis pidevalt viimased kolm aastat. Pärast selle loa saamist võib välismaalane elada ja töötada Norras tähtajatult ning lihtsalt uuendada elamisluba iga kahe aasta tagant.

Kui ta on elanud riigis vähemalt seitse aastat viimasest kümnest aastast, võib ta taotleda kodakondsust.

Norras elamisloa taotlemine võib olla keeruline ja aeganõudev, seega on oluline enne taotluse esitamist hoolikalt uurida võimalusi ja koguda kõik vajalikud dokumendid. Võtke nüüd ühendust oma Damalioni ekspertidega ja laske meil aidata.

Maksuhaldur

Norra maksuamet on tuntud kui Norra maksuamet (Skatteetaten), mis vastutab Norras maksude kogumise ja haldamise eest ning annab maksumaksjatele nõu ja abi.

Norra maksuamet on jagatud mitmeks osakonnaks, sealhulgas:

• Hindamisosakond, mis vastutab üksikisikute ja ettevõtete maksude hindamise ja arvutamise eest.
• Maksude sissenõudmise osakond, mis vastutab maksude kogumise ja maksuseaduste jõustamise eest.
• Rahvusvaheline maksuosakond, mis vastutab rahvusvaheliste maksuküsimuste, näiteks maksulepingute eest.
• Teeninduskeskus, mis pakub maksumaksjatele nõu ja tuge.

Maksuresidentsus

Norras määratakse maksuresidentsuse staatus kindlaks maksumaksja füüsilise kohaloleku ja riigi sidemete alusel. Kui maksumaksja veedab Norras rohkem kui 183 päeva kalendriaasta jooksul või tal on Norras alaline elukoht, loetakse teda Norra maksuresidendiks.

Kuna maksumaksja on Norra maksuresident, tuleb tema ülemaailmselt tulult tasuda Norra tulumaksu. Norra maksuresidendina peab maksumaksja esitama Norra maksuametile iga-aastase maksudeklaratsiooni. Maksudeklaratsioon sisaldab teavet maksumaksja sissetuleku, mahaarvamiste ja krediitide kohta.

Maksude liigid Norras

• Tulumaks: tulumaks on Norra valitsuse suurim tuluallikas. Norra tulumaksumäär sõltub maksumaksja sissetulekust, kusjuures kõrgema sissetulekuga inimesed maksavad suurema osa oma sissetulekust. Maksumäärad ulatuvad 22% kuni 38,2%, sõltuvalt maksumaksja sissetulekust.

• Ettevõtte tulumaks: Norra residendist äriühing peab maksma ettevõtte tulumaksu oma ülemaailmselt tulult. Mitteresidendist äriühingud on samuti kohustatud tasuma ettevõtte tulumaksu Norras, kui nad tegelevad Norras toimuva või sealt juhitava äritegevusega. Norra ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Ettevõtjad võivad siiski tasuda ka täiendavaid kohalikke makse, mis sõltuvad sellest, millises omavalitsuses nad tegutsevad.

• Käibemaks (käibemaks): Norra tavapärane käibemaksumäär on 25%. Mõne kauba ja teenuse, näiteks toidu ja ühistranspordi puhul kehtib vähendatud käibemaksumäär 15%.
• Varamaks: Norra maksab 0,85 % varamaksu üle 1,5 miljoni Norra krooni netovara eest üksikisikutele ja 3 miljoni Norra krooni eest paaridele. See maks põhineb maksumaksja varade koguväärtusel, sealhulgas kinnisvara, säästud, investeeringud ja muud väärtused.
• Kinnisvaramaks: Norras kehtib ka kinnisvaramaks, mille määr on 0,7% kinnisvara hinnatud väärtusest.
• Pärimis- ja kinkemaks: Norra pärimis- ja kinkemaksud põhinevad kingituse või pärandi väärtusel ning andja ja saaja vahelistel suhetel. Maksumäärad ulatuvad 0% kuni 15,4%.

Norras on progresseeruv maksusüsteem, mis tähendab, et suurema sissetulekuga inimesed maksavad suurema osa oma sissetulekust.

Norra maksulepingud

Norra on sõlminud maksulepingud, mida nimetatakse ka topeltmaksustamise vältimiseks, paljude riikidega üle maailma, et vältida mõlemas riigis teenitud tulu topeltmaksustamist. Nende lepingute eesmärk on tagada, et üksikisikuid ja ettevõtteid ei maksustataks sama tulu pealt kaks korda.

Maksulepingutes on üldiselt sätestatud eeskirjad selle kohta, kuidas iga riik maksustab erinevaid tululiike, näiteks dividende, intresse ja litsentsitasusid. Tavaliselt sisaldavad need ka sätteid vaidluste lahendamiseks ja maksuhaldurite vaheliseks teabevahetuseks.

Norra maksulepingud järgivad üldiselt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) välja töötatud maksulepingu näidist. See maksulepingu näidis on eeskujuks riikidevaheliste maksulepingute läbirääkimistel.

Mõned peamised riigid, kellega Norra on sõlminud maksulepingud, on Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Hiina ja Jaapan.

Norra väärtustab intellektuaalomandit, nii et see on kaitstud riigi siseriiklike seaduste ja rahvusvaheliste lepingutega.

Norra on osaline mitmes intellektuaalomandiga seotud rahvusvahelises lepingus, sealhulgas Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames sõlmitud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS).

Norras on eraisikutele ja ettevõtetele kättesaadavad mitut liiki intellektuaalomandi kaitse. Mõned peamised intellektuaalomandi liigid Norras on järgmised:

Patendid

• Patent annab piiratud ajaks ainuõiguse leiutise kasutamiseks ja turustamiseks.
• Norras annab patente Norra Tööstusomandiamet (NIPO).
• Patendid peavad vastama teatavatele kriteeriumidele, sealhulgas uudsus, leiutuslikkus ja tööstuslik rakendatavus.
• Patendi kehtivusaeg on tavaliselt 20 aastat alates taotluse esitamise kuupäevast.

Kaubamärgid

• Kaubamärk on eristusvõimeline tähis, mis identifitseerib ja eristab ühe osapoole kaupu või teenuseid teiste omadest.
• Kaubamärk võib koosneda sõnadest, logodest või muudest sümbolitest.
• Norras registreeritakse kaubamärgid Norra tööstusomandiametis (NIPO).
• Kaubamärgi registreerimine kestab tavaliselt 10 aastat ja seda võib pikendada tähtajatult.

Autoriõigus

• Norra autoriõigust reguleerib autoriõiguse seadus (åndsverkloven).
• Norra autoriõigus kaitseb autorite ja loojate originaalteoseid, sealhulgas kirjandus-, kunsti- ja teadustöid.
• Autoriõiguse kaitse on automaatne ja ei nõua registreerimist.
• Autoriõiguse seadus annab autorile või loojale ainuõigused, sealhulgas õiguse oma teose reprodutseerimiseks, levitamiseks ja näitamiseks.

Disainilahendused

• Disain viitab toote või toote osa välimusele, sealhulgas selle kujule, värvile ja tekstuurile.
• Disain peab olema uus ja omanäoline.
• Disainilahenduse registreerimine annab omanikule piiratud ajaks ainuõiguse konkreetse disainilahenduse kasutamiseks.
• Norras saab disainilahendusi registreerida Norra tööstusomandiametis (NIPO).
• Disainilahenduse registreerimine kestab tavaliselt 5 aastat ja seda võib pikendada kokku kuni 25 aastaks.

Ärisaladused

• Ärisaladus on konfidentsiaalne äriteave ja oskusteave, mis annab ettevõttele konkurentsieelise.
• Norras on ärisaladused kaitstud Norra ärisaladuse seadusega, mis näeb ette õiguskaitsevahendid ettevõtetele, kelle ärisaladusi on väärkasutatud.
• Ettevõtted võivad võtta õiguslikke meetmeid nende vastu, kes kasutavad või avalikustavad nende ärisaladusi ilma loata.

Oluline on mõista iga intellektuaalomandi kaitse liigi erinõudeid ja eeskirju, et tagada teie intellektuaalomandi nõuetekohane kaitse. Samuti on oluline konsulteerida professionaaliga, kes annab nõu oma intellektuaalomandi õiguste registreerimise, jõustamise ja litsentsimise kohta. Võtke nüüd ühendust oma Damalioni ekspertidega ja laske meil aidata.

Norra töö- ja tööõigust reguleerivad mitmed seadused, sealhulgas töökeskkonna seadus ja puhkuseseadus. Need seadused loovad töösuhte raamistiku ja kehtestavad töötingimuste, palkade ja hüvitiste miinimumnõuded.

Norra töö- ja tööõiguse põhijooned on järgmised:

Töölepingud Norras

Norra töölepinguid reguleerib töökeskkonna seadus ja need peavad vastama selles seaduses sätestatud miinimumstandarditele.

Töölepingud peavad Norras olema kirjalikud ning neile peavad alla kirjutama nii tööandja kui ka töötaja. Töölepingus peab olema kindlaks määratud ka tööaeg, töötaja õigus puhkusepäevadele ning tööandja ja töötaja poolt töölepingu lõpetamiseks nõutav etteteatamistähtaeg.

Norras on kaks peamist töölepingu liiki: tähtajalised ja tähtajalised lepingud. Siin on ülevaade igaühe kohta:

• Alalised lepingud: need on kõige levinumad töölepingud Norras. Sellistel lepingutel ei ole kindlat lõpptähtaega ja need kestavad tavaliselt seni, kuni kas tööandja või töötaja lepingu lõpetab. Alalistel töötajatel on õigus saada kõiki tööalaseid õigusi ja soodustusi.
• Tähtajalised lepingud: nende lepingute lõpptähtaeg on määratud, mis võib põhineda konkreetsel projektil või ajutisel vajadusel lisapersonali järele. Neid lepinguid võib pikendada, kui nii tööandja kui ka töötaja on sellega nõus. Tähtajalise lepinguga töötajatel on samad õigused ja hüvitised kui alalistel töötajatel, välja arvatud mõned erandid.

Töötasu, õigused ja hüvitised Norras

• Tööaeg: Norra standardne tööaeg on 37,5 tundi nädalas ja ületunnitöö on üldiselt piiratud 10 tunniga nädalas. Tööandjad on kohustatud tagama vaheajad ja puhkeajad ning töötajatel on õigus keelduda teatud tingimustel ületunnitööst.
• Palgad: Norra tööandjad peavad maksma töötajatele vähemalt valitsuse kehtestatud miinimumpalka.
• Palgaline puhkus: Norra töötajatel on õigus vähemalt 25 tasulisele puhkusepäevale aastas, millele lisandub 10 riigipüha.
• Haigushüvitis: töötajatel, kes ei saa haiguse või vigastuse tõttu töötada, on õigus saada tööandjalt haigushüvitist kuni 16 päeva eest aastas. Pärast seda ajavahemikku võivad töötajad saada haigushüvitist riiklikust kindlustussüsteemist.
• Lapsehoolduspuhkus: uutel vanematel on Norras õigus saada kokku 49 nädalat tasustatud lapsehoolduspuhkust, mida võib jagada ema ja isa vahel.
• Rasedus- ja isadushüvitised: rasedatel on õigus saada 100% oma palgast kuni 16 nädala jooksul enne ja pärast lapse sündi. Isadel on õigus kuni kahenädalasele isapuhkusele koos täispalga maksmisega.
• Pension: enamik töötajaid on Norras hõlmatud kohustusliku tööandjapensioni skeemiga, mida rahastavad tööandja ja töötaja ühiselt.
• Ravikindlustus: kõigil Norra kodanikel ja elanikel on õigus saada tasuta riiklikku tervishoiuteenust, mida rahastatakse maksudest. Tööandjad võivad pakkuda ka eraõiguslikku tervisekindlustust kui tööalast hüvitist.
• Töötushüvitised: kui töötaja kaotab oma töö ilma enda süül, on tal õigus saada töötushüvitisi riiklikust kindlustussüsteemist.

Töölepingu lõpetamine

Norras võivad tööandjad töölepingu üles öelda ainult mõjuval põhjusel, näiteks halva töötulemuse või koondamise tõttu. Töötajatel, kes lõpetatakse ilma mõjuva põhjuseta, võib olla õigus saada hüvitist. Töötajatel on õigus oma töökohast etteteatamisega ja mõnel juhul ka ilma etteteatamiseta lahkuda.

Üldiselt on Norra töö- ja tööõiguse eesmärk kaitsta töötajate õigusi ja tagada õiglased töötingimused. Tööandjad peavad neid seadusi ja määrusi järgima, et vältida õiguslikke tagajärgi ja säilitada positiivne töökeskkond.