konventsioon
Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hongkongi erihalduspiirkonna vahel
Hiina Rahvavabariiki topeltmaksustamise vältimiseks ja
maksudest kõrvalehoidumise tõkestamine tulu- ja kapitalimaksude osas

 

Luksemburgi Suurhertsogiriigi valitsus ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna Hongkongi erihalduspiirkonna valitsus;

soovides sõlmida topeltmaksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise konventsioon seoses tulu- ja kapitalimaksudega;

ON KOKKU LEPPINUD järgmises:

Artikkel 1

Hõlmatud isikud

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise elanikud.

Artikkel 2

Kaetud maksud

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse tulu- ja kapitalimaksude suhtes, mis on kehtestatud lepinguosalise või selle poole või tema kohalike omavalitsuste nimel, olenemata kogumissüsteemist.

 

2. Mõiste “tulu- ja kapitalimaks” tähendab kogutuludele, kogukapitalile või tuluosadele kehtestatud maksu. Tulu- ja kapitalimaks loetakse hõlmavaks kogutulult, kogukapitalilt või tulumaksu osadelt. tulu- või kapitalimaksud, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulumaksud, vara maksud, maksud ettevõtete poolt makstud töötasude kogusummalt, samuti maksud kapitali kasvutulult. kapitali kasvutulu maksud.

 

3. Olemasolevad maksud, mille suhtes lepingut kohaldatakse, on:

a) Hongkongi erihalduspiirkonna puhul:

i) kasumimaks;

ii) palgafondimaks; ja

iii) kinnisvaramaks;

olenemata sellest, kas need maksustatakse üksikisiku maksustamise käigus või mitte;

b) Luksemburgi Suurhertsogiriigi suhtes:

i) üksikisiku tulumaks;

ii) kogukondade tulumaks;

iii) varamaks; ja

(iv) valla ettevõtlusmaks.

4. Leping kehtib ka kõigi identsete või sisuliselt sarnaste maksude suhtes, mis on kehtestatud pärast lepingu allkirjastamise kuupäeva allakirjutamise kuupäeva ja mis lisanduvad olemasolevatele maksudele või nende asemel, samuti muudele nimetatud maksudele. käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2, mida lepinguosaline võib tulevikus kehtestada. Lepingupoolte pädevad asutused teavitavad üksteist olulistest muudatustest oma maksuseadustes.

 

5. Olemasolevaid makse, samuti pärast konventsiooni allakirjutamist kehtestatud makse, on kontekstist tulenevalt edaspidi konteksti viidatud edaspidi kui “Hongkongi erihalduspiirkonna maksud” või “Luksemburgi maks”.

 

Artikkel 3

Üldmõisted

1. Käesoleva konventsiooni tähenduses, kui kontekst ei nõua teisiti

(a)

(i) termin “Hongkongi erihalduspiirkond” tähendab kogu territooriumi, mille suhtes kehtivad Hongkongi erihalduspiirkonna maksuseadused

(ii) “Luksemburg” tähendab Luksemburgi Suurhertsogiriiki ja geograafilises tähenduses kasutades Luksemburgi Suurhertsogiriigi territooriumi;

b) mõisted “tegevus” seoses ettevõttega ja “äri” hõlmavad kutsealade tegutsemist või muud iseseisvat laadi tegevust

c) äriühing – mis tahes juriidiline isik või üksus, mida käsitletakse maksustamise seisukohalt juriidilise isikuna;

d) mõiste “pädev asutus” tähendab:

i) seoses Hongkongi erihalduspiirkonnaga maksuvolinik või tema volitatud esindaja;

ii) Luksemburgi puhul rahandusminister või tema volitatud esindaja;

(e) mõiste “lepinguosaline” või “osaline” tähendab kontekstist lähtuvalt Hongkongi erihalduspiirkonda või Luksemburgi;

(f) mõiste “ettevõte” tähendab mis tahes äritegevuse või tegevuse teostamist;

g) mõisted “lepingupoole ettevõte” ja “teise lepingupoole ettevõte” tähendavad vastavalt lepingupoole residendi ettevõtet ja teise lepingupoole residendi ettevõtet, mida juhib resident; teisele lepingupoolele;

h) mõiste “rahvusvaheline liiklus” tähendab mis tahes vedu laeva või õhusõidukiga, mida opereerib lepinguosalise ettevõte, välja arvatud juhul, kui laeva või õhusõidukit käitatakse ainult teise lepingupoole punktide vahel;

i) mõiste “kodanik” tähendab Luksemburgi puhul:

i) iga füüsiline isik, kes on Luksemburgi kodanik; ja

ii) mis tahes juriidiline isik, seltsing või ühendus, mis on asutatud Luksemburgis kehtivate seaduste kohaselt

j) mõiste “isik” hõlmab füüsilisi isikuid, ettevõtteid, seltsinguid ja muid isikuorganeid ning Hongkongi erihalduspiirkonnaga seoses hõlmab ka usaldusfondi;

(k) “maks” tähendab kontekstist lähtuvalt Hongkongi erihalduspiirkonna maksu või Luksemburgi maksu.

 

2. Käesolevas lepingus ei hõlma mõisted “Hongkongi erihalduspiirkonna maks” ja “Luksemburgi maks” trahve ega intressi, mida võetakse vastavalt kummagi lepingupoole seadustele seoses maksudega, millele lepinguosalised peavad maksma mida konventsioon artikli 2 alusel kohaldatakse.

 

3. Mis puutub konventsiooni kohaldamisse igal ajal lepinguosalise poolt, siis mis tahes mõistel, mida konventsioonis ei ole määratletud, on, kui kontekst ei nõua teisiti, sama tähendus, mis sellel on sel ajal selle lepinguosalise seaduste kohaselt, mis käsitlevad konventsioonis määratletud tähendust. selle lepinguosalise maksude suhtes, mille suhtes leping kehtib, on ülimuslik selle lepinguosalise maksuseaduses antud mõistele antud tähendus. selle lepinguosalise maksuseadus on ülimuslik selle lepinguosalise muude seaduste alusel sellele terminile või väljendile antud tähenduse suhtes.

 

Artikkel 4

Resident

1. Käesolevas konventsioonis tähendab mõiste “konventsiooniosalise elanik”

a) Hongkongi erihalduspiirkonna suhtes,

(i) iga isik, kes elab tavaliselt Hongkongi erihalduspiirkonnas

(ii) iga üksikisik, kes viibib Hongkongi erihalduspiirkonnas rohkem kui 180 päeva maksuaasta jooksul või rohkem kui 300 päeva kahel järjestikusel maksuaastal, millest üks aasta on asjakohane maksuaasta;

(iii) äriühing, mis on asutatud Hongkongi erihalduspiirkonnas või, kui see on asutatud väljaspool Hongkongi erihalduspiirkonda, mida regulaarselt juhitakse või kontrollitakse Hongkongi erihalduspiirkonnas Hongkongi erihalduspiirkonnas;

(iv) mis tahes muu isik, kes on asutatud Hongkongi erihalduspiirkonna seaduste alusel või, kui ta on asutatud väljaspool Hongkongi erihalduspiirkonda, keda regulaarselt juhitakse või kontrollitakse Hongkongi erihalduspiirkonnas;

b) Luksemburgi puhul iga isik, kes Luksemburgi seaduste kohaselt on Luksemburgis maksukohustuslane oma alalise elukoha, elukoha, juhtimiskoha või mõne muu samalaadse kriteeriumi tõttu. See väljend ei hõlma aga isikuid, kes maksustatakse Luksemburgis ainult Luksemburgis asuvatest allikatest pärit tulu või Luksemburgis asuvate varade pealt;

c) kummagi lepinguosalise puhul selle lepinguosalise valitsus ja selle kohalikud ametiasutused.

2. Kui isik on lõike 1 sätete kohaselt mõlema lepingupoole resident

a) sellist isikut loetakse ainult selle lepinguosalise residendiks, kus tal on alaline elukoht, ainult selle lepinguosalise elanik, kellega isiku isiklikud ja majanduslikud suhted on tihedamad (eluliste huvide keskus);

b) kui isiku eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või kui isikul ei ole kummaski lepinguosalises alalist kodubaasi, käsitletakse isikut ainult selle lepinguosalise residendina, kus isiku eluliste huvide keskus asub. isik on osapoolest, kus isik tavaliselt viibib;

c) kui isik viibib tavaliselt mõlema lepinguosalise territooriumil või ei viibi tavaliselt kummagi lepinguosalise territooriumil, loetakse seda isikut ainult selle lepinguosalise residendiks, kus tal on elamisõigus (õiguse tähenduses). elukoht (Hongkongi erihalduspiirkonna puhul) või kelle kodakondsus ta on (Luksemburgi puhul);

d) kui sellel isikul on elamisõigus Hongkongi erihalduspiirkonnas ja ta on ka Luksemburgi kodakondsus või kui sellel isikul ei ole Hongkongi erihalduspiirkonnas elamisõigust ega Luksemburgi kodakondsust, lepinguosaliste pädevad asutused otsustavad selle küsimuse vastastikusel kokkuleppel.

 

3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole üksikisik, mõlema lepinguosalise resident, loetakse teda ainult selle lepinguosalise residendiks, kus asub tema tegelik juhtkond.

 

Artikkel 5

Püsiv asutus

1. Käesolevas konventsioonis tähendab mõiste “püsiv tegevuskoht” kindlat tegevuskohta, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt ettevõtte äritegevus.

 

2. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab eelkõige:

a) juhtimiskoht,

b) harukontor,

c) kontor,

d) tehas,

e) töökoda ja

f) kaevandus, nafta- või gaasipuurauk, karjäär või muu loodusvarade kaevandamise koht.

 

3. Mõiste “püsiv tegevuskoht” hõlmab ka:

a) ehitus- või montaažiplats või järelevalvetegevus sellel, kuid ainult juhul, kui see koht või tegevus kestab kauem kui kuus kuud

b) teenuste, sealhulgas nõustamisteenuste osutamine ettevõtte poolt, kes tegutseb otse või töötajate või muu ettevõtte poolt selleks otstarbeks kaasatud personali kaudu, kuid ainult juhul, kui selline tegevus jätkub (sama või seotud projekti jaoks) lepinguosalise territooriumil ajavahemikuks või perioodideks, mis kestavad kokku üle 180 päeva mis tahes 12-kuulise perioodi jooksul.

 

4. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest ei hõlma mõiste “püsiv tegevuskoht”

a) rajatisi kasutatakse üksnes ettevõttele kuuluvate kaupade või kaupade ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks;

b) ettevõttele kuuluvaid kaupu ladustatakse ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil

c) ettevõtte omandis olevaid kaupu ladustatakse üksnes teise ettevõtte poolt töötlemise eesmärgil;

d) kindlat tegevuskohta kasutatakse üksnes kaupade ostmiseks või teabe kogumiseks ettevõtte jaoks;

e) kindlat tegevuskohta kasutatakse üksnes mis tahes muu ettevõtte ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse läbiviimiseks;

f) kindlat tegevuskohta kasutatakse üksnes punktides a–e nimetatud tegevuste läbiviimiseks, tingimusel et sellisest kombinatsioonist tulenev äritegevuse kindla asukoha üldine tegevus jääb ettevalmistavaks tegevuseks. või abitegelane.

 

5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, välja arvatud sõltumatu staatusega esindaja, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 6, tegutseb lepinguosalises teise lepingupoole ettevõtte heaks, siis see lepingupool, loetakse, et sellel ettevõttel on püsiv tegevuskoht esimesena nimetatud lepingupooles

a) omab ja kasutab selles esimeses lepingupooles tavaliselt volitusi ettevõtte nimel lepingute sõlmimiseks, välja arvatud juhul, kui selle isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud tegevusega lõikes 4 loetletud tegevustega, mis juhul, kui see toimub kindel tegevuskoht ei kvalifitseeriks seda kindlat tegevuskohta selle lõike sätete kohaselt püsiva tegevuskohana; või

(b) omamata selliseid volitusi, hoiab ta tavaliselt esimesena nimetatud lepingupooles kaupade või kaupade laoseisu, millest ta tarnib ettevõtte nimel regulaarselt kaupu või kaupu.

 

6. Ettevõttel ei peeta lepingupooles püsivat tegevuskohta üksnes seetõttu, et ta tegutseb seal maakleri, komisjoniesindaja või muu sõltumatu staatusega agendi kaudu, tingimusel et sellised isikud tegutsevad oma tavapärase äritegevuse raames. .

 

7. Asjaolu, et lepingupoole residendist äriühing kontrollib või kontrollib äriühingut, mis on teise lepingupoole resident või mis tegutseb selles teises lepingupooles (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mitte), ei tohi

püsiv tegevuskoht või mitte) ei kujuta endast kumbagi äriühingut teise püsiva tegevuskohana.

 

Artikkel 6

Tulu kinnisvarast

1. Lepingupoole residendi teises lepingupooles asuvast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadav tulu) käsitletakse tuluna teises lepingupooles asuvast püsivast tegevuskohast põllumajandus- või metsandustegevusest, võib maksustada teises lepingupooles asuvast põllumajandus- või metsamajandustegevusest saadud tuluna. teine pool.

 

2. Mõistel “kinnisvara” on tähendus, mis sellel on selle lepingupoole seaduste kohaselt, kus asjaomane vara asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisasja juurde kuuluvaid asju, kariloomi ja põllumajanduses kasutatavaid seadmeid ning metsandusõigusi, millele kehtivad eraõiguse sätted maaomandi, kinnisasja kasutusvalduse ja kinnisasja õiguste kohta ning õigused muutuvale või püsiväärtusele. maksed uuringute või maavaramaardlate, karjääride, allikate ja muude loodusvarade kasutamise või kontsessiooni eest; laevad ja õhusõidukid ei ole ja õhusõidukeid ei loeta kinnisvaraks.

 

3. Kogu lõikes 2 nimetatud vara või õigused loetakse asuvaks kohas, kus asub maa, metsaalune maa, kasvav puit, maavaramaardlad, karjäärid, allikad või loodusvarad, või kohas, kus asub võib toimuda nende uurimine või kasutamine.

 

4. Lõike 1 sätteid kohaldatakse tulude suhtes, mis on saadud kinnisvara otsesest kasutamisest, rentimisest või liisimisest ja mis tahes muust kinnisvara kasutamisest.

 

5. Lõigetes 1 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka ettevõtte kinnisvarast saadava tulu suhtes .

 

Artikkel 7

Ärikasum

1. Lepingupoole ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles lepingupooles, välja arvatud juhul, kui ettevõte tegutseb teises lepingupooles seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu. asub seal. Kui ettevõte tegutseb sellisel viisil, võib ettevõtte kasumit maksustada teises pooles, kuid ainult niivõrd, kuivõrd see on omistatav sellele püsivale tegevuskohale.

 

2. Lõike 3 sätete kohaselt, kui lepingupoole ettevõte tegutseb teises lepingupooles seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, omistatakse see iga lepingupoole territooriumil sellele alalisele lepingupoolele. püsiv tegevuskoht kasum, mida ta võiks teenida, kui see oleks eraldiseisev ettevõte, mis tegeleb sama tegevusega, eraldi ettevõte, mis tegeleb samade või sarnaste tegevustega samadel või sarnastel tingimustel ja tegutseb täiesti sõltumatult ettevõttega, mille osa ta on . samad või sarnased tegevused samadel või sarnastel tingimustel ja tegutsevad täiesti iseseisvalt ettevõttega, mille püsiv tegevuskoht on.

 

3. Püsiva tegevuskoha kasumi kindlaksmääramisel on lubatud maha arvata püsiva tegevuskohaga seotud kulud, sealhulgas juhtimis- ja üldhalduskulud, mis on kantud kas selles pooles, kus need kantud, või selles lepingupooles, kus selline püsiv tegevuskoht asub. või mujal.

 

4. Kui lepingupooles on tavaks määrata püsivale tegevuskohale omistatav kasum ettevõtte kogukasumi jaotuse alusel selle erinevate osade vahel või muu sellise alusel, mis võib selle poole seadustega ette nähtud, ei takista miski lõikes 2 sellel lepingupoolel maksustatavat kasumit kindlaks määramast vastavalt kasutatavale jaotamisele või muule meetodile; selline jaotus või kasutatud meetod peab siiski andma tulemuse, mis on kooskõlas käesolevas artiklis sisalduvate põhimõtetega.

 

5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale põhjusel, et see on üksnes ostnud ettevõtte jaoks kaupu või kaupu.

 

6. Eelmiste lõigete kohaldamisel määratakse püsivale tegevuskohale omistatav kasum igal aastal kindlaks sama meetodiga, välja arvatud juhul, kui on mõjuv ja piisav põhjus vastupidiseks.

 

7. Kui kasum sisaldab tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva artikli teistes artiklites

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta nende artiklite sätteid.

 

Artikkel 8

Mere- ja lennunavigatsioon

1. Kasumit, mille lepinguosalise ettevõtja saab laevade või õhusõidukite käitamisest rahvusvahelises liikluses, ei maksustata või rahvusvahelises liikluses osalevaid õhusõidukeid maksustatakse ainult selles lepingupooles.

 

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka puulis, ühistegevuses või muus osalemisest saadava kasumi suhtes. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka puulis, ühisettevõttes või rahvusvahelises lennutegevuse agentuuris osalemisest saadava kasumi suhtes.

 

3. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab rahvusvahelises liikluses laevade või õhusõidukite käitamisest saadav kasum, kuid mitte ainult:

a) tulu ja brutotulu laevade või õhusõidukite käitamisest rahvusvahelises liikluses inimeste, kariloomade, vara, posti või kaupade veoks, sealhulgas:

i) tulu laevade või õhusõidukite laevapereta prahtimisest, kui selline prahtimine on seotud laevade või õhusõidukite rahvusvahelises liikluses kasutamisega;

ii) tulu piletite müügist ja sellise transpordiga seotud teenuste osutamisest kas ettevõtte enda või mõne muu ettevõtte nimel, tingimusel et teenuste osutamise korral on selline osutamine tegevusega seotud, laevade või õhusõidukite rahvusvahelises liikluses;

b) rahvusvahelises liikluses laevade või õhusõidukite käitamisega otseselt seotud rahaliste vahendite intressid;

c) ettevõtte poolt konteinerite liisimisest saadav kasum, kui selline rentimine on seotud laevade või õhusõidukite rahvusvahelises liikluses kasutamisega.

Artikkel 9

Sidusettevõtted

1. Kus

a) lepingupoole ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepingupoole ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis või

b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt ühe lepingupoole ettevõtte ja teise lepingupoole ettevõtte juhtimises, kontrollis või kapitalis ning mõlemal juhul on need kaks ettevõtet oma äri- või finantssuhetes seotud kokkulepitud või kehtestanud tingimused, milles on kokku lepitud või kehtestatud tingimused, mis erinevad sõltumatute ettevõtete vahel kokkulepitavatest tingimustest, sellisteks tingimusteks võib olla kasum, mis ilma nende tingimusteta oleks ühele ettevõttele laekunud, kuid tegelikult ei teinud seda nende tingimuste tõttu. , võib arvata selle ettevõtte kasumi hulka ja maksustada vastavalt.

 

2. Kui lepingupool arvab selle poole ettevõtte kasumi hulka – ja maksustab vastavalt – kasumit, millelt selle lepingupoole ettevõte saab kasumit, millelt on maksustatud teise lepingupoole ettevõtte selles teises lepingupooles, ning selle lepingupoole kasumit. , ja nii sisalduv kasum on kasum, mis oleks kogunenud esimese poole ettevõttele kui kahe ettevõtte vahel kokkulepitud tingimused oleksid olnud samad, milles oleksid kokku leppinud sõltumatud sõltumatud ettevõtted, kohandab teine lepinguosaline asjakohaselt sellisele kasumile kehtestatud maksusummat. Sellise kohanduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse käesoleva konventsiooni teisi sätteid ja vajaduse korral peavad lepinguosaliste pädevad asutused omavahel nõu.

 

Artikkel 10

Dividendid

1. Dividende, mida lepingupoole residendist äriühing maksab teise lepingupoole residendile, võib maksustada selles teises pooles.

 

2. Selliseid dividende võib aga maksustada ka selles lepingupooles, mille resident dividende maksv äriühing on, ja selle poole seaduste kohaselt, kuid kui dividendide tegelik tulusaaja on teise lepingupoole resident, siis dividende maksva äriühingu resident. selliselt nõutav maks ei tohi ületada

a) 0 protsenti dividendide brutosummast, kui tegelik tulusaaja on äriühing (va seltsing), kellele kuulub vahetult vähemalt 10 protsenti dividende maksva äriühingu kapitalist või osalus soetushinnaga vähemalt 1 200 000 eurot dividende maksvas ettevõttes;

b) 10 protsenti dividendide brutosummast kõigil muudel juhtudel.

Lepinguosaliste pädevad asutused määravad vastastikusel kokkuleppel nende piirangute kohaldamise viisi.

Käesolev lõige ei mõjuta selle äriühingu kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.

 

3. Mõiste “dividendid” tähendab selles artiklis tulu aktsiatest, jouissance-aktsiatest või ostutähtedest aktsiatest, kaevandusaktsiatest, asutajaaktsiatest või muudest kasumiosadest, välja arvatud nõuded, samuti tulu muudelt aktsiatelt, mille suhtes kohaldatakse sama maksustamist. tuluna aktsiatest selle lepinguosalise seaduste alusel, mille resident jaotav äriühing on, ja Luksemburgi puhul kasumiosadest, mis on saadud kaubandus-, tööstus-, kaevandus- või käsitööndusliku ettevõtte tulemusena, mille rahaline toetaja on saanud tasu proportsionaalselt kasumiga, samuti võlgnevused ja võlakirjade intressid, kui nendele väärtpaberitele antakse õigus lisaks fikseeritud intressile määrata ka täiendavat intressi, mis varieerub vastavalt jaotatava kasumi suurusele.

 

4. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata, kui dividendide tegelik tulusaaja, kes on lepingupoole resident, tegeleb äritegevusega teises lepingupooles, mille resident dividende maksv äriühing on, äritegevuse kaudu selles asuv püsiv tegevuskoht ja osalus, mille eest dividende makstakse, on sellise püsiva tegevuskohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 sätteid.

 

5. Kui lepingupoole residendist äriühing saab teiselt lepingupoolelt kasumit või tulu, ei või see teine lepinguosaline maksustada äriühingu makstud dividende, välja arvatud juhul, kui neid dividende makstakse selle teise lepinguosalise resident või kuivõrd osalus, mille eest dividende makstakse, on tegelikult seotud dividendidega, on tegelikult seotud selles teises lepingupooles asuva püsiva tegevuskohaga, ega kehtestada selle teise lepinguosalise maksu suhtes mingit maksu. äriühingu jaotamata kasum, isegi kui makstud dividendid või jaotamata kasum, kui väljamakstud dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt kasumist või tulust, mis on saadud sellisel teisel poolel.

 

Artikkel 11

Huvi

 

1. Lepingupooles tekkivad ja teise lepingupoole residendile makstud intressid maksustatakse ainult selles teises pooles, kui see resident on tegelik tulusaaja, maksustatakse ainult selles teises pooles, kui see resident on tegelik tulusaaja.

2. Mõiste “intress” tähendab käesolevas artiklis kasutatud tulu igasugustest võlanõuetest, olenemata sellest, kas see on tagatud hüpoteegi või võlgniku kasumis osalemise klausliga, eelkõige riiklikest vahenditest ja võlakirjadest saadava tuluga, sealhulgas selliste väärtpaberitega seotud preemiate ja auhindadega. Mõiste “intress” ei hõlma aga artiklis 10 nimetatud tulu. Viivist ei loeta selle kohaldamisel viivisteks loetakse intressiks selle artikli tähenduses.

3. Lõike 1 sätteid ei kohaldata, kui intressi tegelik tulusaaja, kes on lepingupoole resident, tegutseb teises lepingupooles, kus intress tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja võlanõue mille alusel intressi makstakse, on tegelikult seotud sellega tõhusalt seotud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 sätteid.

4. Kui võlgniku ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema ja kolmandate isikute vahelise erisuhte tõttu ületab intressisumma mis tahes põhjusel seda summat, milles võlgnik ja tegelik tulusaaja oleksid kokku leppinud. sellise suhte puudumisel kohaldatakse käesolevas sättes ainult viimati nimetatud summat. Sellisel juhul jääb maksete ülejääk maksustatavaks vastavalt kummagi lepingupoole seadustele ja arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

 

Artikkel 12

Autoritasud

1. Lepingupooles tekkivaid ja teise lepingupoole residendile makstavaid autoritasusid võib maksustada selles teises pooles.

 

2. Selliseid litsentsitasusid võib siiski maksustada ka lepingupooles, kus need tekivad, ja vastavalt selle poole seadustele, kuid kui litsentsitasude tegelik omanik on selle lepingupoole resident, võib litsentsitasusid maksustada selles lepingupooles. Selliseid litsentsitasusid võib siiski maksustada ka lepingupooles, kus need tekivad, ja selle lepingupoole seaduste kohaselt, kuid kui litsentsitasu tegelik omanik on teise lepingupoole resident, ei tohi see maks ületada 3 protsenti. autoritasude brutosummast. Lepinguosaliste pädevad asutused määravad vastastikusel kokkuleppel selle piirangu kohaldamise viisi.

 

3. Käesolevas artiklis kasutatud termin “kasutustasud” tähendab mis tahes tasu, mida makstakse kirjandus-, kunsti- või teadusteose, sealhulgas kinematograafiafilmide või raadios kasutatavate filmide või lintide kasutamise või andmise või kasutamise õiguse eest. või televisiooni ringhäälingu, patendi, a

kaubamärk, disain või mudel, salaplaan, valem või protsess või tasu eelmainitu kasutamise eest või tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadmete kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstus-, kaubandus- või teaduskogemust puudutava teabe eest .

 

4. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata juhul, kui litsentsitasude tegelik tulusaaja, kes on lepingupoole resident, tegutseb teises lepingupooles, millest tulenevad litsentsitasud, tegevuse kaudu seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja õigus või vara, mille eest autoritasu makstakse, on sellise püsiva tegevuskohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 sätteid.

 

5. Kasutustasud loetakse tekkinuks lepingupooles, kui maksja on selle lepingupoole resident. Kui autoritasu maksjal, olenemata sellest, kas lepingupoole elanikul on või mitte, on lepingupooles püsiv tegevuskoht, mille suhtes on tekkinud litsentsitasu maksmise kohustus ja mis kannab selle kulud. litsentsitasusid, loetakse sellised litsentsitasud tulenevateks selles lepinguosalises, kus asub püsiv tegevuskoht.

 

6. Kui maksja ja tegeliku tulusaaja või nende mõlema vahelise erisuhte tõttu ületab litsentsitasu summa mis tahes põhjusel summa, milles võlgnik ja tegelik tulusaaja oleksid kokku leppinud sellise seose puudumisel kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ainult viimase summa suhtes. Sellisel juhul jääb maksete ülejääk maksustatavaks vastavalt kummagi lepingupoole seadustele ja arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

 

Artikkel 13

Kapitali kasum

1. Kasu, mille lepingupoole resident saab artiklis 6 nimetatud ja teises lepingupooles asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada selles teises lepingupooles.

 

2. Kasu lepingupoole ettevõttel teises lepingupooles asuva püsiva tegevuskoha ärivara hulka kuuluva vallasvara võõrandamisest, sealhulgas kasu selle püsiva tegevuskoha võõrandamisest (üksi või koos ettevõttega). seda püsivat tegevuskohta (üksi või koos kogu ettevõttega) võib maksustada selles teises pooles.

 

3. Kasu, mille lepinguosalise ettevõtja saab rahvusvahelises liikluses kasutatavate laevade või õhusõidukite või selliste laevade või õhusõidukite käitamisel kasutatava vallasvara võõrandamisest, maksustatakse ainult selles lepingupooles.

 

4. Kasu, mille lepingupoole resident saab äriühingu aktsiate võõrandamisest, mis otseselt või kaudselt saab rohkem kui 50 protsenti tema tulust äriühingu tegevusest, maksustatakse ainult selles lepingupooles. üle 50 protsendi nende teises lepingupooles asuva kinnisvara väärtusest võib maksustada selles teises lepingupooles. maksustatakse selles teises lepinguosalises. Käesolevat lõiget ei kohaldata aga aktsiate võõrandamisest saadava kasu suhtes:

a) mis on noteeritud lepinguosaliste vahel aktsepteeritud börsil; või

b) mis võõrandatakse või vahetatakse välja seoses ettevõtte ümberkorraldamise, ühinemise, jagunemise või sarnase tehinguga; või

(c) ettevõttes, mis pärineb rohkem kui 50 protsenti oma väärtusest kinnisvarast, milles ta on

 

5. Kasu, mis on saadud mis tahes muu kui lõigetes 1, 2, 3 ja 4 nimetatud vara võõrandamisest, on tema äritegevuse maksustamine võimalik ainult selles lepingupooles, mille resident on üleandja.

 

Artikkel 14

Tööhõivest saadav sissetulek

1. Vastavalt artiklite 15, 17 ja 18 sätetele maksustatakse lepingupoole residendi poolt töötamise eest saadud palka, töötasu ja muid sarnaseid tasusid ainult selles lepingupooles, välja arvatud juhul, kui tööd tehakse teises lepingupooles. Kui töötatakse selles lepinguosalises, võib sellise töötamise eest saadud tasu maksustada selles teises pooles.

 

2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepingupoole residendi poolt teises lepingupooles tehtud töö eest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepingupooles, kui

a) saaja viibib teises lepinguosalises ajavahemikul või perioodidel, mis kokku ei ületa 183 päeva mis tahes kaheteistkümnekuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb asjaomasel maksustamisaastal, ja

b) töötasu makstakse tööandja poolt või tema nimel, kes ei ole teise poole resident, ja

c) töötasu ei maksa tööandjal teises lepinguosalises asuv püsiv tegevuskoht.

 

3. Olenemata käesoleva artikli eelmistest sätetest maksustatakse lepinguosalise ettevõtte rahvusvahelises liikluses kasutatava laeva või õhusõiduki pardal töötamise eest saadud tasu ainult selles lepingupooles.

 

Artikkel 15

Direktorite tasud

Juhatajatasusid ja muid sarnaseid makseid, mida lepingupoole resident saab lepingupoole ettevõtte direktorite nõukogu liikmena, võib maksustada ainult selles lepingupooles kui juhatuse või järelevalveorgani liikmena. teise lepingupoole residendist äriühingu juhatust võib maksustada selles lepingupooles.

 

Artikkel 16

Kunstnikud ja sportlased

1. Olenemata artiklite 7 ja 14 sätetest tuleb lepingupoole residendilt saada tulu, mis on saadud tema isiklikust tegevusest meelelahutajana, näiteks esinejana, teise lepingupoole esineja juures, nagu teater, kino, raadio. või televisiooni artisti või muusiku või sportlasena võidakse maksustada selles teises pooles.

 

2. Kui meelelahutaja või sportlase tegevusest saadud tulu ei omistata mitte meelelahutajale või sportlasele endale, vaid teisele isikule, võib sellist tulu artiklite 7 ja 14 sätetest olenemata maksustada. võib maksustada selles lepingupooles, kus meelelahutaja või sportlase tegevus toimub.

Artikkel 17

Pensionid ja alimentid

1. Kui artikli 18 lõike 2 sätetest ei tulene teisiti, pensione ja muid sarnaseid tasusid (sealhulgas ühekordseid makseid), mida makstakse kunstnikule või (sealhulgas ühekordset väljamakset), makstakse lepingupoole residendile varasema töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine maksustatakse ainult selles lepinguosalises. iseseisev tegevus, maksustatakse ainult selles lepinguosalises.

 

2. Olenemata lõike 1 sätetest, pensionid ja muud sarnased tasud (sealhulgas ühekordsed

a) avalik skeem, mis on osa lepinguosalise sotsiaalkindlustussüsteemist, või

b) plaan, milles üksikisikud osalevad selleks, et saada pensionihüvitisi ja mida lepinguosalises maksustamise eesmärgil kajastatakse, või

c) lepinguosalise sotsiaalkindlustusõigusaktid maksustatakse ainult selles lepingupooles.

 

3. Lepingupoole residendi poolt teise lepingupoole residendile makstavad alimentid ja muud elatismaksed maksustatakse ainult selles lepingupooles. teise lepingupoole maksustatakse ainult selles lepingupooles ulatuses, mis ei kuulu maksjale mahaarvamisele. arvatakse maha esimese poole võlgniku kasuks.

 

Artikkel 18

Riigiametid

1. a) lepinguosalise valitsuse või selle kohaliku omavalitsuse poolt üksikisikule selle lepinguosalisele või omavalitsusele osutatud teenuste eest makstavat palka, töötasu ja muid sarnaseid tasusid, välja arvatud pensionid, maksustatakse ainult selles lepingupooles. .

(b) Sellised palgad, töötasud ja muud sarnased tasud maksustatakse siiski ainult teises lepingupooles, kui teenust osutatakse selles lepingupooles ja isik on selle lepingupoole resident,

i) Hongkongi erihalduspiirkonna puhul on tal seal elamisõigus ja Luksemburgi puhul Luksemburgi kodakondsus

Või

(ii) ei ole saanud selle lepinguosalise residendiks üksnes teenuste osutamise eesmärgil.

 

2. Lepinguosalise valitsuse või selle ühe valitsuse makstavad pensionid (sealhulgas ühekordsed maksed). Konventsiooniosaline või selle kohalik omavalitsusüksus maksustatakse kas otse või nende vahenditest, mille nad on asutanud või panustanud üksikisikule seoses sellele poolele või kohalikule omavalitsusele osutatud teenustega, maksustatakse ainult selles lepinguosalises.

 

3. Artiklite 14, 15, 16 ja 17 sätteid kohaldatakse üksikisikutele makstavate palkade, töötasude, pensionide (sealhulgas ühekordse väljamaksena) ja muude hüvitiste suhtes, mille poole või paikkonna maksustatav tulu maksustatakse selles lepinguosalises. Lepingupoole valitsuse või selle kohaliku omavalitsuse äritegevus.

 

Artikkel 19

Õpilased

Summasid, mida üliõpilane, kes on või vahetult enne lepingupoole külastamist oli teise lepingupoole elanik, võib talle maksta teise lepingupoole suhtes ja kes viibib esimeses lepingupooles üksnes oma õpingute jätkamise eesmärgil. tema õpinguid, mis on saadud üksikisiku ülalpidamis- või õppekulude katmiseks, ei maksustata selles lepinguosalises, tingimusel et need pärinevad väljaspool seda lepinguosalist.

 

Artikkel 20

Teine sissetulek

1. Lepinguosalise residendi tulud, olenemata nende tekkimise kohast, mida ei ole käsitletud käesoleva lepingu eelmistes artiklites, võib maksustada selles osalisriigis, tingimusel et sellised tulud pärinevad väljaspool seda lepinguosalist asuvatest allikatest. maksustatakse käesoleva lepingu eelmistes artiklites ainult selles lepinguosalises.

 

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata muule tulule peale artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepingupoole resident, tegeleb lepingupooles äritegevusega. teises lepingupooles seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja seal asuv püsiv tegevuskoht ja õigus või vara, mille pealt tulu makstakse, on sellise püsiva tegevuskohaga tegelikult seotud. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 7 sätteid.

 

Artikkel 21

Varad

1. Kapitali, mis koosneb artiklis 6 nimetatud kinnisvarast, mis kuulub lepingupoole residendile ja asub teises lepingupooles, võib maksustada selles teises lepingupooles.

ja mis asuvad teises lepingupooles, võidakse maksustada selles teises lepingupooles.

 

2. Kapitali, mis on esindatud vallasvarast, mis on osa lepingupoole ettevõtte teises lepingupooles asuvas lepingupooles asuvas püsiva tegevuskoha ärivarast, võib maksustada selles teises pooles.

 

3. Kapital, mida esindavad lepinguosalise ettevõtte rahvusvahelises liikluses kasutatavad laevad ja õhusõidukid, ja lepingupoole vara, samuti vallasvara, mida kasutatakse selliste laevade või õhusõidukite käitamiseks, maksustatakse ainult selles lepingupooles.

 

4. Kõik muud lepingupoole residendi kapitali osad maksustatakse ainult selles lepingupooles.

 

Artikkel 22

Topeltmaksustamise kaotamise meetodid

1. Vastavalt Hongkongi erihalduspiirkonna seaduse sätetele, mis käsitlevad Hongkongi erihalduspiirkonna maksude tasaarvestamist väljaspool Hongkongi erihalduspiirkonda asuvas jurisdiktsioonis (mis ei mõjuta üldpõhimõtet) käesolevast artiklist),

krediteeritakse Luksemburgi seaduste alusel ja vastavalt käesolevale lepingule kas otse või kinnipeetuna tasutud Luksemburgi maks Hongkongi erihalduspiirkonna residendist isikult Luksemburgis asuvatest allikatest saadud tulult. Hongkongi erimaksust mahaarvatud summa ei tohi ületada Hongkongi erihalduspiirkonna maksu summat sellelt tulult, tingimusel et selliselt maha arvatud summa ei ületa Hongkongi erisoodustusmaksu summat halduspiirkond selle tulu kohta. Hongkongi erihalduspiirkonna maksusumma, mis on sellise tulu pealt arvutatud vastavalt Hongkongi erihalduspiirkonna maksuseadustele.

 

2. Arvestades Luksemburgi topeltmaksustamise vältimist käsitlevate seaduste üldpõhimõtteid, välditakse topeltmaksustamist järgmiselt:

a) Kui Luksemburgi elanik saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võib maksustada Hongkongi erihalduspiirkonnas, kohaldab Luksemburg vastavalt lõikude sätetele. (b) ja c) vabastada sellise tulu või kapitali maksust, kuid võib residendi ülejäänud tulult maksusumma arvutamiseks

b) Kui Luksemburgi elanik saab tulu, mida artiklite 10, 12 ja 16 sätete kohaselt võib maksustada Hongkongi erihalduspiirkonnas, lubab Luksemburg maha arvata summaga võrdse summa. summast, mis võrdub Hongkongi erihalduspiirkonnas makstud maksuga. Selline mahaarvamine ei tohi siiski ületada seda osa maksust, mis on arvutatud enne mahaarvamist ja mis vastab sellisele maksule.

(c) Punkti a sätteid ei kohaldata Luksemburgi residendi saadud tulu või temale kuuluva kapitali suhtes, kui Hongkongi erihalduspiirkond kohaldab käesoleva lepingu sätteid sellise tulu või kapitali maksust vabastamiseks või kohaldab sätteid. artiklite 10 või 12 lõikes 2 nimetatud tuludele.

 

Artikkel 23

Mittediskrimineerimine

1. Isikute suhtes, kellel on Hongkongi erihalduspiirkonnas elamisõigus või kes on seal asutatud või moodustatud ja või on seal asutatud või moodustatud ning Luksemburgi puhul on Luksemburgi kodanikud, ei kohaldata teisele lepingupoolele maksustamisele või sellega seotud kohustusele, mis on teistsugune või koormavam kui need, mille suhtes kohaldatakse või võidakse kohaldada isikuid, kellel on õigus elada või kes on asutatud või moodustatud teises lepingupooles teises pooles. lepinguosaline (kui teine lepinguosaline on Hongkongi erihalduspiirkond) või selle teise lepinguosalise kodanikud (kui teine lepinguosaline on Luksemburg), kes on samas olukorras eelkõige elukoha osas.

 

2. Kodakondsuseta isikud, kes on lepingupoole residendid, ei allu kummaski lepingupooles maksustamisele ega maksustamisele ega sellega seotud kohustusele, mis on muud või koormavam kui need, mille suhtes isikud, kellel on riigis elamisõigus. lepinguosaline (kui lepinguosaliseks on Hongkongi erihalduspiirkond) või (kui osaliseks on Hongkongi erihalduspiirkond) või lepinguosalise kodanikud (kui lepinguosaliseks on Luksemburg), kes on (kus osaliseks on Hongkongi erihalduspiirkond) Kongi erihalduspiirkond), kes on samas olukorras, eelkõige seoses elukohaga.

 

3. Lepingupoole ettevõtte teises lepingupooles asuva püsiva tegevuskoha maksustamist ei hinnata selles teises pooles halvemini kui selle teise poole sama äritegevusega tegelevate ettevõtete maksustamist.

 

4. Kui ei ole kohaldatavad artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 4 või artikli 12 lõike 6 sätted, kohaldatakse artikli 12 lõiget 6, kohaldatakse lepinguosalise ettevõtte poolt lepinguosalisele makstud intressi, kasutustasusid ja muid kulusid. teise lepingupoole resident on selle ettevõtte kasumi määramisel mahaarvatav samadel tingimustel, nagu oleks see makstud esimese poole residendile. Samamoodi on lepingupoole ettevõtte võlad teise lepingupoole residendi ees mahaarvatavad selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel samadel tingimustel, kui need oleksid sõlmitud esimese poole residendiga.

 

5. Lepingupoole ettevõtted, mille kapital on täielikult või osaliselt, otseselt või kaudselt mis on ühe või mitme teise lepingupoole residendi omanduses või kontrolli all, ei kohaldata esimeses pooles ühelegi maksustamisele ega maksustamisele ega sellega seotud nõudele, mis on muud või koormavam kui need, mida kohaldatakse teiste samalaadsete ettevõtete suhtes. esimene pidu.

 

6. Midagi käesolevas artiklis ei tõlgendata nii, et lepinguosaline nõuaks teise lepingupoole residentidele perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu isiklikke maksusoodustusi, -soodustusi ja -alandusi, mida ta annab oma residentidele.

Artikkel 24

Vastastikuse kokkuleppe protseduur

1. Kui isik leiab, et ühe või mõlema lepinguosalise võetud meetmed toovad kaasa või toovad kaasa tema maksustamise, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega, võib ta konventsioonist sõltumata, olenemata siseriiklike õiguskaitsevahenditest. esitama oma juhtumi selle lepingupoole pädevale asutusele, mille resident ta on, või, kui see juhtum kuulub selle lepingupoole artikli lõike 1 alla, kus tal on õigus elada või kus tal on õigus elada. või moodustatud (Hongkongi erihalduspiirkonna puhul selle lepingupoole pädevale asutusele, kus ta elab).

(Hongkongi erihalduspiirkonna puhul) või mille kodanik ta on (Luksemburgi puhul). Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates esimesest teavitamisest meetmest, mis toob kaasa lepingu sätetele mittevastava maksustamise.

 

2. Kui pädev asutus näib olevat põhjendatud ja kui ta ise ei suuda seda rahuldavalt lahendada, püüab pädev asutus leida rahuldava lahenduse, et lahendada juhtum vastastikusel kokkuleppel teise lepingupoole pädeva asutusega, vaatega maksustamise vältimisele, mis ei ole kooskõlas lepinguga. Lepingut kohaldatakse sõltumata lepingupoolte siseriiklikus õiguses sätestatud tähtaegadest.

 

3. Konventsiooniosaliste pädevad asutused püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõik raskused või kahtlused, mis võivad tekkida seoses konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega. Samuti võivad nad topeltmaksustamise kõrvaldamiseks koos nõu pidada juhtudel, mida lepingus ei ole ette nähtud.

 

4. Lepinguosaliste pädevad asutused võivad omavahel suhelda otse, sealhulgas sellistest ametiasutustest või nende esindajatest koosneva ühiskomitee kaudu, et jõuda eelmistes lõigetes kirjeldatud kokkuleppele.

Artikkel 25

Teabevahetus

1. Konventsiooniosaliste pädevad asutused vahetavad teavet, mis võib olla vajalik käesoleva konventsiooni või lepinguosaliste siseriiklike seaduste sätete täitmiseks. käesolevale lepingule või lepinguosaliste siseriiklikele seadustele, mis käsitlevad lepinguga hõlmatud makse, kuivõrd selle alusel maksustamine ei ole ulatuses, milles selle alusel maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Lepinguosalisele saadud teavet käsitletakse salajasena samal viisil kui teavet mis on saadud selle lepinguosalise siseriikliku õiguse alusel ja avalikustatakse ainult isikutele või ametiasutustele (sealhulgas kohtud ja haldusorganid), kes on seotud lepinguga hõlmatud maksude määramise või kogumisega või selliste maksude eest vastutusele võtmisega või kaebuste lahendamisega. seoses selliste maksudega. seoses selliste maksudega. Sellised isikud või asutused kasutavad seda teavet ainult sellistel eesmärkidel. Nad võivad sellist teavet avaldada avalikes kohtumenetlustes või otsustes, sealhulgas Hongkongi erihalduspiirkonna puhul läbivaatamisnõukogu otsustes. Teavet ei avaldata ühelgi eesmärgil kolmandale jurisdiktsioonile ilma teabe algselt esitanud lepinguosalise nõusolekuta.

 

2. Lõike 1 sätteid ei tohi mingil juhul tõlgendada lepinguosalisele kohustuse panemisena

a) võtta haldusmeetmeid, mis on vastuolus tema enda või teise lepingupoole õigusaktide ja haldustavadega

b) anda teavet, mida ei olnud võimalik saada tema või teise lepingupoole seaduste või tavapärase haldustava kohaselt;

c) anda teavet, mis avalikustaks mis tahes kaubandus-, äri-, tööstus-, äri- või kutsesaladuse või kaubandusprotsessi, või teavet, mille avaldamine oleks vastuolus avaliku korraga.

 

Artikkel 26

Valitsuse esinduste liikmed

Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta valitsusesinduste, sealhulgas valitsusesinduste, sealhulgas konsulaaresinduste liikmete fiskaalseid privileege, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse üldreeglitest või seadusest või erilepingute sätetest.

Artikkel 27

Mitmesugused sätted

1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta iga lepinguosalise õigust kohaldada oma siseriiklikke seadusi ja meetmeid seoses maksudest kõrvalehoidumisega, olenemata sellest, kas neid on sellisena kirjeldatud või mitte.

 

2. Kogu pädevate asutuste vaheline suhtlus seoses konventsiooniga hõlmatud küsimustega toimub inglise keeles või, kui see on inglise keeles, või kui see ei ole inglise keeles, lisatakse tõlge inglise keelde (välja arvatud kolmandate isikute esitatud lisad).

 

Artikkel 28

Jõustumine

1. Kumbki lepinguosaline teatab teisele kirjalikult käesoleva konventsiooni jõustumiseks tema õigusega nõutavate menetluste lõpuleviimisest. Konventsioon jõustub kuupäeval, mil saabub viimane teatistest.

 

2. Kohaldatakse konventsiooni sätteid

(a) Hongkongi erihalduspiirkonnas: Hongkongi erihalduspiirkonna maksude puhul iga maksustamisaasta kohta, mis algab 1. aprillil 2008 või hiljem

b) Luksemburgis:

i) kinnipeetavate maksude puhul 1. jaanuaril 2008 või hiljem omistatud tulule;

(ii) muude tulu- ja kapitalimaksude puhul 1. jaanuaril 2008 või hiljem algava maksustamisaasta maksudele.

 

Artikkel 29

Denonsseerimine

Käesolev konventsioon jääb jõusse seni, kuni lepinguosaline selle lõpetab. Iga lepinguosaline võib konventsiooni lõpetada, teatades sellest kirjalikult vähemalt kuus kuud enne iga kalendriaasta lõppu, mis algab pärast viie aasta möödumist konventsiooni jõustumise kuupäevast. Sellisel juhul kaotab konventsioon kehtivuse:

a) Hongkongi erihalduspiirkonnas: Hongkongi erihalduspiirkonna maksude puhul igal maksuaastal, mis algab aprilli esimesel päeval või pärast seda kalendriaastal, mis järgneb teate esitamise aastale on antud;

b) Luksemburgis:

i) allikast kinnipeetud maksude puhul tulule, mis on omistatud teatise esitamise aastale vahetult järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või pärast seda;

(ii) muude tulumaksude ja kapitalimaksude puhul maksudele, mis kuuluvad tasumisele mis tahes maksustamisaasta eest, mis algab teate esitamise aastale vahetult järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril või hiljem.

 

SELLE KINNITUSEKS on allakirjutanud, selleks nõuetekohaselt volitatud, käesoleva lepingu täitnud.

 

Koostatud 2. novembril 2007 Hongkongis kahes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.